LiTiko leTebuciko nemaSiko
SILULU SAVELONKHE SEMAFILIMU, EMAVIDIYO KANYE NALOKUNGUMSINDVO
Lucwaningo lolwentiwa nga-1956 lwabangela kutsi kube nemtsetfo loshaywako lowasungula iBhodi yaVelonkhe yeTemafilimu (National Film Board) mhlaka 1 Apreli 1964. Injongo lenkhulu yaleBhodi yaVelonkhe yeTemafilimu kwaba kusita ekutfutfukiseni umsebenti wetemafilimu. Leminye imisebenti kwaba kulandzelela, kutfola, kulondvolota, nekwenta atfolwe ngulabawafunako, emafilimu lakhiwe ngekhatsi nobe ngephandle kweleNingizimu Afrika. Kute ikwati kuchuba lemisebenti kwaba nekusungula sikhungo lesibitwa ngekutsi Sikhungo seMafilimu eNingizimu Afrika. Ngekuhamba kwesikhatsi leligama lalesikhungo laguculwa laba Silulu saVelonkhe seTemafilimu.
Mhlaka 31 Disemba 1979 kusebenta kweBhodi yaVelonkhe yeTemafilimu kwapheliswa nobe kwancanyulwa. Silulu seTemafilimu saVelonkhe ngiso kuphela lesasala sisebenta sase siyiswa eTikweni leTemfundvo laVelonkhe. Sagcina sesibitwa ngekutsi Silulu seMbuso (lokungunyalo sewatiwa ngekutsi nguSilulu saVelonkhe) lokwentiwa nga-1982, kantsi kusukela lapho sisebenta njengesilulu sekulondvolota emalikhodi alokulalelwa-kubonwa (nobe ?imibhalo? yalokulalelwa-kubukwe ngekweligama lelisetjentiswe kuMtsetfo wekuGcina ngekweMtsetfo).
Umtsetfo weSilulu saVelonkhe eNingizimu Afrika lomusha ucale kusebenta mhlaka 1 Janawari 1997. Ubukela kutsi kube nekugcogcwa, kulondvolotwa kanye nekutfolakala kwemalikhodi alokulalelwa-kubukwa lokwakhiwe tikhungo tahulumende netangasese kanye nangumuntfu ngamunye. Uphindze ubukele kutsi Silulu saVelonkhe nobe ngalokucondzile i-NAFVSA icele bakhiciti nebasabalalisi bemikhicito lelalelwa-ibukwa kutsi banikele ngemakhophi alemikhicito yabo. Loko akuyitsintsi nobe akukabhekiswa kumikhicito lefanele ilondvolotwe ngekulandzela Umtsetfo wekuGcina imiBhalo ngekweMtsetfo. Imikhicito lelalelwa-ibukwa ingaphindze itfolakale ngekutsi icacanyiswe isuswa kumatiko ahulumende nobe kutinhlangano tahulumende, iminikelo yekutitsandzela, kuntjintjiselana kanye nekutsengwa. Silulu saVelonkhe seMafilimu, emaVidiyo, naLokungumsindvo utfole kuba lilunga leliphelele kuNhlangano yeMave yeTilulu taLokungumsindvo (International Association of Sound Archives )(IASA) nga-1989. Ngemnyaka wa-2002 watfola kuba lilunga leliphelele leNhlangano leyiMbumba yeTilulu teMave yeTemafilimu (Federation of International Film Archives) (FIAF).
I-NAFSA iluphiko lolungephasi kweSilulu saVelonkhe seNingizimu Afrika ngephasi kweliTiko leTebuciko nemaSiko. Silulu saVelonkhe seTemafilimu, emaVidiyo kanye naLokungumsindvo ngiso kuphela lesiyinhlangano yavelonkhe yaloluhlobo eNingizimu Afrika yonkhe.
Tinhloso teSilulu seTemafilimu saVelonkhe nguleti:
Kubutsela ndzawonye imibhalo lelalelwa-ibukwa (yahulumende neyetinhlangano tangasese) kanye naleminye imisebenti lehambisana nalena leyakhiwe ngekhatsi nobe ngephandle kwakuleli leNingizimu Afrika.
Kwenta siciniseko sekutsi kunekulondvoloteka lokufanele kwalamagugu ebuve langimibhalo lelalelwa-ibukwa eNingizimu Afrika
Kwenta emalikhodi alolo luhlobo kutsi atfolakale kubuye kukhutsatwe kusetjentiswa kwawo kubantfu beNingizimu Afrika bonkhe.
Kukhutsata kubambisana emkhatsini wetikhungo letibanikati balamalikhodi alolo luhlobo.
Kukhutsata imisebenti yemibhalo lelalelwa-ibukwa kanye nemisebenti lekhicita imibhalo lelalelwa-ibukwa eNingizimu Afrika.
SIYINI SILULU SAVELONKHE SEMAFILIMU, EMAVIDIYO KANYE NALOKUNGUMSINDVO?
I-NAFVSA isikhungo sahulumende lesilondvolota emagugu ebuve alokulalelwa-kubukwa kute atfolwe nasitukulwane lesitako. Tinhlobo letehlukene letifana nemafilimu, emavidiyo, imisindvo lecoshiwe, nalokunye lokuhambelana naloko kungatfolakala kusilulu semafilimu, emavidiyo nalokungumsindvo. I-NAFVSA ifanele itsatfwe njengemtfombo welwati mayelana nemagugu ebuve lalalelwa-abukwa eNingizimu Afrika.
I-NAFVSA ineligumbi lekufundzela lapho bacwaningi bangatfola lwati ngetindlela letehlukene kanye nedathabhesi lekukhompyutha, konkhe loku kutfolakala mahhala. Kubuka nobe kulalela imibhalo lelapha kudzinga kutsi ucale ngekulungiselela ngekubeka lusuku nesikhatsi lotawuta ngaso. Kudzingeka kutsi ubekele kusesele emalanga lamatsatfu kute lemibhalo ilungiselelwe kutsi ungayibona nobe ungayilalela emshinini lowo lofanele. Imibhalo ingasetjentiselwa emabaleni e-NAFVSA lokungentiwa ngekutsi ubhadaliswe imali letsite lengabekwa lihhovisi letetimali tahulumende (treasury). Bafundzi labasecophelweni bona bangabuka nobe balalele imibhalo mahhala uma ngabe bete ngekulungiselela kuta kwabo ngaphambilini. Kufanele kube nemvumo lebhalwe phasi yemalungelo ebunikati bembhalo ngaphambi kwekutsi umbhalo uvumeleke kutsi ungakhophishwa wentiwe munyenti ngekuphindvwaphindvwa.
Ngaphandle kwekugcogca imibhalo lelalelwa-ibukwe i-NAFVSA iphindze ibe nemibhalo lehambelana nalena lefana nemasilayidi, emaphosta, titfombe, tikripthi, tintfo letigcinwa ngumnyuziyamu kanye nenchubo yemtapo wetincwadzi mayelana nemibhalo lelalelwa-ibukwe.
Umtapo wetincwadzi (library) lomumetse tincwadzi letingabalelwa ku-3000 tato tonkhe tinhlangotsi temkhakha wekutitsabisa kusukela kudzala nakusungulwa leBhodi yeTemafilimu yaVelonkhe leseyingasekho kantsi lona ngumtapo lokutfolakala lwati kuwo, lokubangelwa sizatfu sekudula kwaleminyenti yalemiculu. Noko, tonkhe tincwadzi letikulomtapo tingafundvwa emabaleni eSilulu saVelonkhe seMafilimu, eMavidiyo kanye naLokungumsindvo kantsi emafothokhophi angentiwa ngekutsi ukhiphe imadlana lencane.
I-NAFVSA inelicoco lelibalelwa kunkhulungwane yemaphosta emafilimu langakavami latsetjulwa kudzala ngetikhatsi tabo De Voortrekkers , lokulifilimu lelisolo liphila kulamadzala eNingizimu Afrika. Linyenti lalamaphosta aluhlobo longeke walutfola malula kuto tonkhe tinhlobo temafilimu akuleli. Inhloso yeSilulu ngalamaphosta kutsi atsetjulwe ngemshini angene kudathabhesi lapho khona angaphenywa afundvwe ngaphandle kwekutsi atsintfwe ngesandla.
Njengawo lelicoco lemaphosta, lesilulu siphindze sibe netitfombe letihambelana nemafilimu latsite akuleli. Titfombe tawo cishe onkhe emafilimu lakhicitwe kulelive kusukela nga-1916 tingatfolakala lapha. I-NAFVSA inelicoco lelibalelwa ku-1200 lemafilimu latsetfwe kumafilimu lahlukahlukene lakhiwe kuleli. Linyenti lawo ngemaskripthi lentiwa kwendvulela kukhicitwa kwalelifilimu lokwenta kutsi ehluke kakhulu kulomkhicito logcina uphume nakuphotfulwa kwentiwa kwalelo filimu leligcina lidlalwa kuskrini.
I-NAFVSA iphindze ibe ngumlondvoloti wemalikhodi emaphepha langimibhalo, ticephu letijutjwe kumaphephandzaba, titfombe, tinhlelo kanye nemaphepha-kwatisa ngethiyetha, umculo, temibhalo (literature) kanye netebuciko. Linyenti lemibhalo lekulelicoco yavela ngekunikelwa bantfu kanye netikhungo tangasese letinemdlandla wetebuciko lobetfulwako kanye nebuciko bekudvweba phasi (fine arts). Lelicoco lacacanyiselwa ku-NAFVSA lisuswa kuMkhandlu wetekuCwaningwa kweSayensi (Human Science Research Council) (HSRC).
KUBALULEKA KWESILULU SAVELONKHE SEMAFILIMU, EMAVIDIYO KANYE NALOKUNGUMSINDVO
I- NAFVSA yehlukile ngekutsi iyodvwa emkhatsini walembalwa letfolakala emhlabeni wonkhana lolondvolota ndzawonye emafilimu, emavidiyo kanye nalokungimisindvo. Kutfola imibhalo lekulamacoco lakhetseke ngaloluhlobo leketfula umlandvo weleNingizimu Afrika beyisolo ilusito kantsi itawuba lusito lolukhulu nakutitukulwane letitako teNingizimu Afrika. Titukulwane tingalalela, tibuke kutsi kwentekani esikhatsini lesisemuva, ngaleyo ndlela bakwati kwakha sitfombe ngekutsi umsebenti wetemibhalo lelalelwa-ibukwe itawube injani esikhatsini lesitako.
Ngesizatfu setingucuko letisheshako kuthekhnoloji, imishini leyayisetjentiswa eminyakeni lengemashumi lamabili leyengcile ayisafaniswa nangeliso namuhla; noko ingasita ekuletseni lwati lwekwendlalela kantsi iphindze ibe ngumlandvo loletsa umdlandla ekuboniseni intfutfuko yetemisebenti yemibhalo lelalelwa-ibukwa.
IMIKLAMO YEKUFINYELELA ESIVENI
I-NAFVSA ineLuphiko lwekufinyelela esiveni, lokungulona lwenta kutsi lemibhalo ikwati kutfolakala kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, ikakhulu labo labaphuma kumiphakatsi lebeyingatfoli ematfuba phambilini. Ekuchubeleni embili kuchumana nekusebentisana naletinye tikhungo loluphiko luyakhona kufinyelela kubantfu bonkhe beNingizimu Afrika.
Silulu saVelonkhe seMafilimu, eMavidiyo kanye naLokungumsindvo singenela kumiklamo leminyentana. Tikhungo letiniketa ngemfundvo tiyamenywa kutsi titewuhlola emafilimu tibuye tibe netingcoco nganobe ngusiphi sihloko labasibona sifanele kutsi bangasidzingidza. Loku kwentiwa ngekubambisana nabothishela kanye nebafundzisi betikhungo temfundvo lephakeme. Injongo lenkhulu yaloluphiko lwekufinyelela kubantfu kusondzeta emafilimu kubantfu labakudze nemasinema ekubukelela emafilimu lokutawenta kutsi imiphakatsi isitakale. Loku kwentiwa ngekusebentisana netinhlangano letinye letifana netikolo, bakhiciti labahambelana naloluhlobo lwebuciko, emasontfo, tinhlangano tasemmangweni kanye nesive jikelele. I-NAFVSA ishophene ngco nemiphakatsi lesemaphandleni lengati lutfo ngesilulu semafilimu njengobe nabo banelilungelo lekutfola lwati.
I-NAFVSA ihlose kusebentisa tiKhungo tebuCiko teMiphakatsi letakhiwe liTiko leTebuciko nemaSiko yentela kuphumelelisa lenjongo-mbono yayo. Kutawuphindze kusetjentiswe emasontfo, tikolo kanye nemahhola emiphakatsi ekufezeni lenjongo.
Sikhutsata imiphakati naye wonkhe umuntfu lonesifiso ngemagugu ebuve emibhalo lelalelwa-ibukwe yakuleli kutsi asitsintse uma ngabe afuna kwenta sicelo sekusebentisa lusito lwe-NAFVSA.
UMKLAMO WEMLANDVO WEBUCIKO BEMLOMO KANYE NEMCULO WASEKHAYA
I-NAFVSA iphindze ibe neluphiko lolubukene nekulondvolotwa kwebuciko lobetfulwa ngemlomo lobugcwalisa tikhala kumlandvo wetfu. Bantfu babutwa imibuto ngetihloko letehlukene letisuselwa kutemasiko, kutebuciko, kutemlandvo kanye nakutekwakha sive.
Kugcogcwa, kulondvolotwa kanye nekukhishwa kwemculo wasekhaya kukhutsatwa ngeMbukiso Lojikeletako wetiGubhu teSintfu teMculo waseKhaya.
UMA UFUNA KUTFOLA LWATI LOLUNGETIWE
Likheli Leliposi
Likheli leNdzawo
Uyacelwa kutsi ungatfumeli imphahla yekuposwa kulelikheli lendzawo
Lucingo: 343 9767
Ifeksi: 344 5143 / 323 5287
Likheli lewebhusayithi:
